Pulmalistele...

Juhuks, kui on vaja ühendust saada, siis minu mobiilinumber on +40720938410. Laupäeva hommikul on hea võimalus, et oleme suvemajas Severini lähedal ja seal levi ei ole, võib helistada lauatelefonile +40252343176. Nagu millalgi juba öeldud, 25-st kuni 27. hommikuni olen Timisoaras, varem ja hiljem Severinis.

Äravalitud...

Timisoaras ei ole talve ajal kuskil ujumas käia, selle sain kohe selgeks. Mingid basseinid küll olla aga inimestel tänavalt pole sealt midagi otsida, mõnedel firmade töötajatel on kindlad ajad ja milleks seda muul ajal kasutatakse ei tea. Mulle muidugi ei mahtunud selline asi pähe, aga kuna laiskus tegi oma osa, siis ei hakanud väga surkima ka. Nagunii oli kuulda, et Politehnika (ehk tehnikaülikooli) spordibaasis on uus bassein valmimas ja ootasin pikisilmi kuis seal ujumas saame hakata käima. Bassein sai valmis ja tõesti on kena: suur sisebassein, kus võib end oimetuks ujuda ja välibassein, kus pärast päikese käes tshillida. Aga kui Raz kontoris arvuti taga higistab ja mina samal ajal seal mõnulen, pole see mitte mu kärsitus enne ta tööpäeva lõppu ujuma jõuda, vaid lihtsalt tõsiasi, et bassein on eranditult ülikooli töötajatele ja üliõpilastele... täitsa tasuta ja kasvõi iga päev. Aga teised vaadaku ise kuidas hakkama saavad ses linnas, kus vist ikka ei olegi avalikke sisebasseine (soojal ajal õnneks välibasseine jätkub).

Palju õnne meile!

üks aasta...

Rimetea pildid

Rimetea

Varsti panen ülesse pildid esimese maiga alanud pikast nädalavahetusest. Viimase veetsime suuremalt jaolt Rimeteas, väikeses Ungari külas (wikipedia andmetel oli külas 1992. aastal 640 elanikku, kellest 512 on ungarlased, 106 rumeenlased ja 22 mustlased) Alba maakonnas. Sellest ka asjaolu, et küla sissesõidul on sildil nimi kahes keeles (kui üle poolte elanikest mingist muust rahvusest, siis peab olema): lisaks Rimeteale ka ungarikeelne Torockó. Kui lisada, et saksa keeles on selle väikse küla nimi Eisenburg, võib selle taga aimata nii selle kui kogu Transilvaania heitlikku minevikku. Asula ise on ilus oma vanade (ehitatud 1870tel) valgete seinte ja punaste katustega majadega, aga ilma ümbritsevate mägedeta poleks asjal õiget maiku. Kõrgeim tipp Piatra Secuiului on tühised 1171 meetrit, nii et kauni vaate imetlemiseks ei pea palju vaeva nägema ja Eesti küngastega harjunult on ka need rahul olemiseks piisavalt kõrged. Kaljupragudes elavad seal ka krokodillid... või mulle lihtsalt tundus nii, sest sai liiga palju aega veedetud armsas külakõrtsus nimega Gondüzö. Kena pilditöötlus Ova poolt igatahes, me täname.

Pulmalistele

Selline lugu, et peame hotellitoad ära bronnima ja siiani puudub päris selge ülevaade kes ja kuidas ja millal ikkagi tuleb. Niipalju kui ma olen jõudnud inimestega rääkida tundub sobivaim variant laupäevaöö hotellis (sest kes ikka peale pidu viitsib linnast välja hakata orienteeruma) ja ülejäänud telgis. Ühesõnaga kes on tulijad tehku häält...

Ja veel veidi plaanide täpsustuseks. Kogu lugu toimub teadagi Trobeta Turnu Severinis. Enne seda olen kui vähegi võimalik 26. õhtuni või äärmisel juhul 27. ülivarahommikuni Timisoaras ja tegutsen giidina neile, kes selleks ajaks kohale on jõudnud.

Just selgus ka, et 28. hommikul on miski "sättimispidu" pere ja lähemate sõprade osavõtul Severini lähedal suvemajas, nii et kes jõuab see tuleb (severinist sinna transpordi orgunnime).

Peale pulma millalgi esmaspäeval (kui pere Timisoara poole teele saadetud jne) hakkaks Dooanu delta poole kulgema. Kuidas täpselt ja kes kaasa tulevad ei ole veel selge (õelad matkaeided ja ülejäänud Nadja pardal viibijad; Kati, right?).

Ja andke siis hotelli osas asap teada, sest razi ema käib mulle juba nädal otsa selle küsimusega peale.

Posturi ja Paşte

... ehk miks mu koolivaheaeg alles nüüd on.

Rumeenia on teatavasti õigeusklik maa, 2002. aasta rahvaloenduse andmetel on üle 86% rumeenlastest rumeenia õigeusku. Usul on siin teadagi suurem roll kui Eestis, aga kus ei oleks (Eurobarometer küsitluse järgi kõige vähem usklik maa Euroopas - 16% tunnistab, et usub jumala olemasolu). Samas väga palju usukombeid siin igapäevaelus silma ei hakka. Üks asi, mida siin tihtipeale tehakse, ja mida isegi oma 19-aastaste kursavendade puhul paar korda täheldanud olen, et kui kirikust möödutakse tehakse ristimärk ette. Eriti muidugi lihavõtete ajal, kui usuteema nagunii rohkem õhus. Ja siis peetakse muidugi paastu. Razi vanaema on eriti tõsiuskne ja peab vist küll kõikidest paastukommetest kinni, noorem rahvas kas ei pea üldse paastu või võtab selle ette viimasel nädalal enne lihavõtteid. Erinevus katoliku ja õigeusu paastu vahel on, et katoliiklased ei tohi ainult liha süüa, aga õigeusu kirik nõuab loobumist kõigist loomset päritolu toiduainetest (mesilasi peetakse siin ilmselt taimedeks, sest mett võib süüa). Paastupäevad on 2008. aastal:

kõik kolmapäevad ja reeded (v.a. mõned, mis jäävad rangelt paastuvabasse perioodi);

Enne lihavõtteid: Postul Sfintelor Paşti (10. märts - 26. aprill);

Enne Peetruse ja Pauluse suurpüha: Postul Sfinţilor Apostoli Petru şi Pavel (23. - 28. juuni);
Enne jumalaema uinumise päeva: Postul Adormirii Maicii Domnului (1. - 14. august);
Enne jõule (Kristuse sündi): Postul Naşterii Domnului (14. november - 24. detsember).

Ja veel mõned päevad:

Kristuse ristimise eelõhtu (5. jaanuar);
Püha Ioan Botezătoruli pea maha võtmine (29. august);
Püha risti ülendamise püha (14. september);

Eelmisel nädalal tegin pisut uurimistööd ka kursakaaslaste seas, et kas peetakse paastu ja päris paljud ikka nosisid viimasel lihavõtteelsel nädalal maisipulki ja unistasid pühapäevast. Võtsime meiegi Raziga ette: tema nagu igal aastal ei söönud sel nädalal liha ja kolmapäeval ka mitte muid loomseid toiduaineid. Suurel reedel on siin kombeks aga üldse söömata olla. Ma võtsin plaani terve nädala rangelt taimetoitlane olla ja isegi kohvist loobuda, kuigi see on lubatud (aga ilma piimata nagunii jama juua). Lõppes asi sellega, et esmaspäeva käisin nagu zombi ringi, enne kui õhtul ikka ühe (musta) kohvi tegin ja ellu ärkasin. Teisipäeva lõunaks ei saanud aga enam üldse aru, kellele see hea on, kui ma jogurtit ei tohi süüa ja kolmapäeval pugisin südamerahuga kohupiima, kui Raz palja puuviljasalatiga leppis. Reedel päikseseloojanguni sõi Raz banaani ja paar viilu rukkileiba (mis muuseas tuleb juba päris kenasti välja, isegi ämm kiitis) ja ega minagi väga palju muud söönud, küll rohkem kiire töö pärast kui põhimõtteliselt. Vähemalt lihata sai nädala probeemideta läbi, nii et katoliiklaseks võiks hakata küll.

Ja siis tulid lihavõtted... ja võtsime liha nii Razi vanemate juures, kus pakuti lammast, siga ja kana; nii keedetud, praetud kui grillitud vormis. Järgmisel päeval vanaema juures sõime veel sarmalet (kapsalrull hakklihaga - üks traditsioonilisemaid Rumeenia toite). Taldrikul oli virnas ka paneeritud liha, aga kuna kõht oli täis küsisin Razilt ainult ampsu. See oli kuidagi kummaliset pehme ja kui aru pärisin, mis liha see veel on, tuli puhtsüdamlik vastus: "paneeritud aju". Ojee...

Loomulikult värvitakse ka siin mune, aga koksimise tehnika on veidi teine: üks hoiab muna peos, nii et ainult üks ots paistab välja ja teine koksab seda. Millega ma kuidagi hakkama ei saanud oli see, et enne muna koksamist pidi koksaja ütlema: "Kristus on üles tõusnud" ja teisel tuli vastata: "Ta on tõesti üles tõusnud". Sama kehtib tervituse asemel, kui pühade ajal kellegagi kokku saad. Aga kui raadio tööle panna ja kõik uudised algavad sõnumiga: "Kristus on üles tõusnud", jääb vaid lootus, et ka need pühad saavad ükskord otsa.