Valikud

Msn-is...

Mina: Oeh, ei oska kuidagi otsustada, kas peaks tõlkima või eksamiks õppima või nõud ära pesema.
EMT: Oma kogemustest tean, et nõude pesemine on väga oluline.

Nõud on pestud ja põrand ja pesu ka. Viimane on isegi kuivama riputatud. Ja ühe pisikese tõlketöö tegin ära. Kas keegi läheks nüüd mu eest homme eksamile?

Kõik on tähtedes kirjas

Kooliajast peale olen tundnud hingesugulust Ohmi seadusega, sest I=U/R ja kui kaldkriips horisontaalsega asendada loeb sellest ilusti iru välja (ja seetõttu olli see ainus valem kogu füüsika kohta, mida ma tegelt ka peast teadsin). Eile raamatukogus järjekordse kontrolltöö jaoks vooluringe lahendades, nüüd juba sinusoidaases rütmis, jäin aga hetkeks suu ammuli vahtima, sest kuidas nimetatakse efektiivset voolu teisiti? Root-mean-square current. Ja selle lühend: Irms.

I'm not retarded, i'm just special...

Mu õppimisprotseduur näeb välja selline:

1. faas: paaniline hirm ühtki loengu- või seminaripaprit puutuda, sest sellele järgneb
2. faas, kus jõllitan nõutult numbreid ja vean paberile paar arglikku kriipsu
3. faas: leian, et ilma kohvita ei tule midagi välja
4. faas: kohvi tekitab petliku tunde, et ma saan mõne ülesandega hakkama
5. faas: ajan Razi hulluks oma hädaldamisega
6. faas: külla tuleb mõni Razi informaatikust-matemaatikust-astrofüüsikust sõps ja selle asemel, et õlut juua ja filmi vaadata rakendatakse ta sujuvalt näiteks lainepikkuste arvutamisse.
7. faas: piisava arvu eraõpetajate toel hakkab midagi nagu koitma

Täna oli külas kaks HCS sakslast ja mehhiklane ning Razi parima sõpsi õde Elena. Ühel neist õnnestus end kõrvaltuppa sulgeda, kus ta ilmselt oma saatust oodates nagu haavaleht nurgas võbises. Teisele sakslasele lajatati kohe portsu mu saksa keele esseedega, mille grammatika seeläbi kõvasti kohendatud sai. Mehhiklane ja Elena aga poleks kindlasti paremast meelelahutusest osanud unistada kui seda on Fourier' seeriate genereerimine.

Jumal tänatud Razi tarkade sõprade ja teiste tegelaste eest, kes just õigel ajal uksest sisse sajavad. Mitte, et ma nüüd asjadest aru saaks, aga natuke rohkem ikkagi. Homseks palun üht programmeerijat.

Häid jõule...

Liisi graafikut vaadates võin ennast lohutada, et jah, ei ole nii hull... esimesel nädalal peale jõuluaega on ainult programmeerimise eksam, vooluringide kontrolltöö, mat analüüsi kontrolltöö, kultuuri ja tsivilisatsiooni eksam, vaja esitada kaheksa (!) A4 esseed saksa keeles ja algebra kodutööna 23 ülesande lahendust... ja erinevalt Liisist, ei ole ma isegi rase seejuures... veel parem, ja millele kõik õppejõud paistavad üksmeelselt viitavat, enne seda on ju tervelt kaks nädalat loengutevaba aega, et kõik see endale selgeks teha... ainult et... noh... mingi arusaamatuse tõttu nimetavad osad inimesed seda perioodi jõulupühadeks...

6 10st

Ei kukkunud vaheeksamit läbi... Ja sellegipoolest ei saa mitte muhvigi aru...

Tegemised

Kui Razi eile lõuna ajal korra kodunt läbi astus, leidis ta eest ühe parasjagu sassis juustega koduperenaine-wannabe, kes higipiisad otsa ees ja lõõskava päikese kiuste aknaid küüris... ja seejärel vannituba... ja siis kogu korteri põrandaid... ja suppi keetis... ja lilled ära kastis ja... ühesõnaga, you get the message...

Kogu selle küürimise-kokkamise juures oli kogu aeg tunne, et täna ei ole mingeid kohustusi peale rumeenia keele tunni (millesse ma lõpuks loomulikult ikka ei jõudnud) ja tantsutrenni (sest peab ju pulmadeks valsi ära õppima)... See, et kella ühe paiku öösel karaokebaaris äkki pähe kargas, et oli ju veel ka programmeerimise praktikum, kuulub juba rubriiki vastutustundetu esmakursuslane.

See eest olin täna täie kohaga tudeng, 8 tundi järjest... Siin on iga loeng 2x50 minutit. Kui neid juhtub järgemisi neli olema, siis on üsna tüütu, et vahepeal jõuad äärimisel juhul alla kohvi ostma ja siis jääd ka loengusse hiljaks. Aga samas, kui loengu aega efektiivselt ära kasutada ja oma pinginaabriga salamisi erineva disainiga lennukeid voltida, siis jõuab need vaheajal kolmanda korruse aknast välja küll lennutada. Kuigi see võib ka kurjalt kätte maksta. Ühed kursavennad pandi nimelt tagapingis vaikselt teise aine jaoks graafiku joonistamise pärast õppejõu laua taha istuma ja kirjutama kirjandit, milles tuli ära argumenteerida kolm punkti:

1. Ma saan aru, et käitusin valesti ja miks;
2. Mul on kahju, et ma nii tegin;
3. Luban, et enam seda ei juhtu...

Ja antud kirjandi punktid, hinnatuna sellesama õppejõu poolt, kes sellise karistusmeetodi välja mõtles, moodustavad kolmandiku tüüpide eksamihindest. Näide sellest, et liigne matemaatika võib aju kahjustada, nii et lähen nüüd ettevaatuse mõttes parem jalkat mängima...

Kuidas ma kehalise kasvatuse spordiala valisin

Esimesel kahel kursusel on siin kehaline kasvatus kohustuslik aine. Valida on jalgpalli, korvpalli, tennise, aeroobika ja jõusaali vahel. Ma tahtsin loomulikult esimest. Olles mõttes enam-vähem arusaadava lause komponeerinud astusin kabinetti, kus nimekirjadesse registreerimine toimus. Sekretär oli volüümikas tädi, kelle näost paistis selgelt aastatepikkuse teismikega töötamise karm kogemus. Kuna ruum oli tudengitest pungil, pidin suminast üle karjumiseks üsna kõva häält tegema, mis, arvestades, et kogu mu päheõpitud lause oli ilmselt grammatiliselt üsna vildakas, ei olnud sugugi nii tore. Me dialoog nägi välja umbes järgmine:

Mina: Tahan jalgpalli rühma registreeruda!
Tädi: Mida?
Mina: TAHAN JALGPALLI RÜHMA REGISTREERUDA!
Tädi: Meil ei ole tüdrukute jalgpalli.
Mina: Ma tean. Tahan koos poistega mängida.
Tädi: Kust sa pärit oled?
Mina: Eestist.
Tädi: Domnul (=Härra, kirjutan kunagi sellest täpsemalt) Popescu (või whatever, jalkatreener igatahes), siin on üks tüdruk Eestist, kes tahab jalgpalli mängida. Kas võtad ta vastu?

Ja kuskilt poistepuntra vahelt kostis kõuehääl, mille peale poistekamp mu ees kahte lehte tõmbus nagu Punane meri Moosese ees. Valitses pinev vaikus, kõigi pilgud olid minule suunatud, domnul Popescu mõõtis mind pealaest jalatallani ja langetas viimaks karmi otsuse: "Olgu!"

Füüsika praktikum...

... on teisipäeva hommikuti kell 10. Kell 2 on järgmine praktikum, sissejuhatus programmeerimisse. Seega parasjagu aega salamisi tehtud pilt telfust läpakasse laadida.

Tänase praktikumi ülesanne oli arvutada inimkeha poolt kiiratav energiahulk. Naha pindalaks saime pisut alla 2 ruutmeetri ja seega kiirgab inimene kiirgab 928 vatti sekundis. Vot nii!

Miks aga taevas on kuumem kui põrgus saab lugeda siit. Nii et järgmine kord, kui vanamemme üle tee tahad aidata mõtle ikka hästi järele.

Bürokraatia

Nii... pärast poolt nädalat koolis jõudis minuni kuuldus, et olemas on ka ingliskeelne programm peaaegu samade ainetega. Elektroonika ja telekommunikatsiooni teaduskonnas, mis asub automaatika ja arvutiteaduse teaduskonna kõrvalkabinetis. Aga ei, nad ei võinud seda mulle öelda ja nad pidid mind sundima ained ära valima enne kui ma asjast aimu saan. Ja loomulikult ei räägi keegi uues teaduskonnas ei inglise ega saksa keelt ja loomulikult ole prodekaani kunagi kohal ja nii ma muudkui "ootan natuke" ja "tulen tunni pärast tagasi" ja "lähen sekretariaati doamna Ionescuga rääkima" (keda loomulikult kohal ei ole ja keegi ei tea kus ta on) jne... Nüüdki on see "tunni pärast tagasi ootamine" ja istun läpakaga õppehoone hoovis laua taga ja miski tüüp Alex arendab seltskondlikku vestlust... sõbralikud on need inimesed siin, aga mitte pealetükkivad... Rumeenlased paistavad olevat kombinatsioon lõunamaalaste avatusest ja põhjamaalaste respektist "oma ruumi" vastu, nii et kuidagi väga normaalne on siin inimestega suhelda.

Koolist veel niipalju, et nüüd, kui inglise keeles õpin on ikka raske kõigest matemaatikast ja füüsikast ja arvutitest aru saada, aga vähemalt saan nüüd aru millest ma aru ei saa...

Tudengielu

... on raske, nii raske, kui k6ik loengud on rumeenia keeles ja neist loengutest enamus on k6rgem matemaatika, millest mul pole k6ige v2hemat aimugi... sellest ka blogisse mitte kirjutamine ja mitte online olemine... vast j2rgmiseks n2dalaks olen pisut selgust saanud, kas on yldse v2himatki lootust hakkama saada v6i tuleb midagi muud v2lja m6elda. nyyd over and out, sest algamas on loogika ja diskreetsete struktuuride seminar... ja kohe peale seda sama aine loeng... ja 6htul kell 8 on saksa keele test, ryhmadesse jagamiseks. t2itsa uudne kogemus on ju 6ppida keelt, mida oskan keeles, mida ei oska :)

aga muidu on siin ikka endiselt v2ga tore...

Buna ziua...

ehk tere päevast... seda kolmandat Timisoaras. Täna otsustasin olla korralik koduperenaine ja oma asjad lõpuks lahti pakkida (ja äkki isegi õhtuks süüa teha, kui suudan poes selgeks teha, et tahan liha, mitte kala ja riisi mitte maisi... uhhh).

See, et kaasa on saanud ainult nuimikseri nui; pooled päevalehe raamatusarja raamatud ja mu lemmik pesukinnas on ikkagi maha jäänud, on vist kolimise puhul paratamatu. Aga ega Eesti nii kaugel olegi, eriti peale tänast avastust, et Timisoarast Viini saab hea õnne korral lennata 19 euriga (http://www.skyeurope.com/aegee) ja sealt edasi Eesti Õhuga otse Tlna.

Sel nädalalal on plaanis ülikooli keemia- ja keskkonnakaitse osakonna professoriga kohtumine, et mu õppeplaan kokku panna (hmm, ma nagu mainisin neile et tahaks infotehnoloogia bakaaineid võtta, aga nagunii rumeenia keelest aru ei saa, olgu see siis keemia või matemaatika :)... Veel on vaja Erasmuse paberid korda ajada, salsa- ja trennikohad otsida, rumeenia keele kursustele registreeruda (sest ülikooli omad algavad alles novembris) ja Razile selgeks teha, et mul on vaja särki "Naeratan, sest ei saa aru"...

Varsti kirjutan sellest, mis vahe on poistega jalgpalli mängimisel Saksamaal ja Rumeenas ning kas tüdrukutel surutakse siin kohtudes ja lahkudes kätt või mitte.