Peale pikka vahepausi kohtudes on ikka viisakas tere öelda, aga see postitus on siiski pisut teisest ooperist.
Nimelt mõtisklesin ühel kenal pühapäevahommikul Metro jogurtiriiuli juures parajasti, missuguse jogurti järgi lähipäevil isu võiks tekkida, kui nagu unenäos ilmus kõikide rumeeniakeelsete siltide vahelt nähtavale suur punane "Tere!". Vähe sellest, ka kõik muud kirjad olid sulaselges eesti keeles. Suurest hingeliigutusest toibununa sai üsna kiiresti selgeks, et tootjamaaks on Austria, aga ikkagi. Globaliseerumise väikesed rõõmud.
