1446 m ei löö just jalust maha, aga ilus on vaadata ikkagi, eriti kui paarsada meetrit allpool on sügav sügis. Semenici mäed on kõrgeim osa Banati mägedest, mis omakorda on osa Lääne-Karpaatidest. Ja kuna need asuvad juhtumisi vaid kolme tunni bussisõidu kaugusel Timisoarast, siis oli see igati Erasmuse väljasõiduks sobiv.
Reedehommikuse füüsika üllatuskontrolltöö üle vihastamine ununes kus kurat, kui tund hiljem bussis selgus, et ehk läheme lisaks plaanitud matkamisele ka suuskama-laudama. Minu senine mõnetunnine lauakogemus Munamäel, oli olnud pigem erinevate kukkumisstiilide väljanäitus, niisiis pakkus väljavaade uuesti katsetada "päris mägedes" parasjagu närvikõdi.
Reedehommikuse füüsika üllatuskontrolltöö üle vihastamine ununes kus kurat, kui tund hiljem bussis selgus, et ehk läheme lisaks plaanitud matkamisele ka suuskama-laudama. Minu senine mõnetunnine lauakogemus Munamäel, oli olnud pigem erinevate kukkumisstiilide väljanäitus, niisiis pakkus väljavaade uuesti katsetada "päris mägedes" parasjagu närvikõdi.
Üks belgia tüüp oli lahkelt nõus õpetajaks olema, niisiis alustasime bussis teooriaga: asi on lihtne... viid kogu keharaskuse eespool asuvale jalale ja kihutad sinusoidi järgides allapoole...
Teoorias pole raske, aga praktikas ei keeranud laud mitte sinna, kuhu mina tahtsin ja kõigele lisaks läks klamber esimesel laskumisel puruks ja tuli lauda vahetama minna. Siit soovitus: kui vähegi võimalik, siis vähemalt Semenici suusakeskusesse tasub enda varustusega minna, sest mul õnnestus näiteks saada vaid 43 number saapad, kuigi mu jalanumber on 39. Aga pole viga, sest laud oli reguleeritud nii, et mõlemad jalad olid peaaegu paralleelsed (ja kruvikeerajat nad mulle ei usaldanud), niisiis kaks halba teeb kokku hea: vähemalt saapa sees sai jala sobivasse asendisse liigutada. Pärast uue laua saamist võtsin ette teooria sõnasõnalise rakendamise: kui raskus esimesele jalale siis juba täiega, kuigi see tundus paras enesetapp. Aga oh imet, pärast alguses lausa hirmuäratava kiirusega otse mäest alla kimamist ja hoo peatamiseks ette võetud liialt järsust pööramisest tingitud uperpallitamist tuli juba välja küll, nii et kui meie mitte-nii-suusafännidest kaaslased tahtsid minema hakata, tuli meid lausa väevõimuga suusalifti küljest lahti kangutada. Ühesõnaga veeeeeel... ja lennata... Razi sõpradel on ju paragliderid panipaigas uut hooaega ootamas...
Ahjaa, matkamas käisime ka. Pilte võib vaadata siit.
Ja hinnainfo: suusalaenutus 20 leid/päev, lumelaud 40-50 leid/päev, mäepilet 4 leid/kord või 50 leid/päev (1 RON = 4,46 EEK)
3 comments:
mmmmmm....mmmh. :)
aga mis seal elamine maksab umbes? suusanõlva kõrval, st.
ma tulema veel ei hakka, aga hea oleks teada ikka.
metsad on teil seal ilgelt mõntsad. mul tuli kohe metsaisu peale.
aga sa ise oled kuidagi blondimaks muutunud.
muide Irms, palun kirjuta kuidas sul seal jalkatrennis läheb. mitu väravat oled löönud, mis posistiooni mängid jm. mõni foto riietusruumist ei teeks ka paha.
nii, kaks kontrolltööd jälle seljataga, nii et aega hinge tõmmata ja haavu lakkuda.
uurisin natu asja ja tundub, et suusanõlva kõrval on koht kaheses toas alates €25 kuni kosmilised summad aga pead ei anna, et info tõele vastab.
jalka kohta kirjutan uue postituse koos pildiga... riietusruumi pole ainult eriti asja peale trenni, kodus kuidagi turvalisem pesta. Rumeenia ühiskasutatavaid dushe, eriti kooli omasid, mis veel renoveerimata ikka väga ei usalda.
blondimaks muutumise kohta ei oska muud seletust anda kui et ikka see lõunamaa päike... või tahab ajumaht vägisi juuksevärvis väljenduda (see viimane on mate kontra kibestunud järelkaja ;))
Post a Comment