Eelmisel laupäeval pidime Iulius Malli (kohalik kurjuse tempel, kuigi märksa kenama arhitektuuriga kui Tartu oma) liuväljale uiskama minema ja seetõttu tulid ühe salsatüübiga jutuks oskamine ja mitte oskamine. Ta oli väga uhke, et oli eelmisel aastal uisutama õppinud ja tegi nalja, et me vist küll õpime seal Eestis enne uisutama kui jalgrattaga sõitma. Pidin tunnistama, et just nii see ongi, sest oma esimesi kordi jääl ei mäleta, aga skolnikuga käbarasse kukkumisi küll, neil hetkedel, kui avastasin, et isa enam ammu ratast tagant kinni ei hoia.
Tuli jutuks veel suuskamine ja lumelaudamine, mille peale arvasin, et mäel on suuskadega alguses oluliselt lihtsam hakkama saada: ei ole ju inimene harjunud, et mõlemad jalad on sama laua külge kinnitatud. Tema vaidles jälle vastu, et lumelauaga on piiratud liigutuste arv, mis tuleb ära õppida, aga suuski peab oskama paralleelselt hoida ja pidurdada on nendega ka raske. "Aga kõik see on ju täpselt samamoodi, kui tavaliste suuskadega" tahtsin öelda, kuid sain enne sõnasabast kinni. Mäesuusad ongi siin ju "tavalised".
No comments:
Post a Comment