Sunday, March 30, 2008

Leivategu

Nagu lubatud järgneb reportaaz nädalavahetuse leivateost. Nagu näha juuresolevalt pildilt ei andnud esimene katsetus piisavalt head tulemust, või kui siis ainult ehitusmaterjalina kasutamiseks. Aga netikommentaarid esimese leiva peaaegu kindla ebaõnnestumise kohta andsid julgust uuesti katsetada, pealegi oli juuretis hommikuks jälle nii püüdlikult ülesse kobrutanud. Seekord katsetasin vormileivaga, mis sobivalt Razi koju jõudmiseks valmis sai. Olles Eestis vaid paar korda rukkileiba maitsnud kuulus ta süda jäägitult sellele ja hallikasvalge "musta leiva" (pâine neagră) üle vingusime mõlemad vähemalt samapalju. Those times are over, tahaks loota, sest lisaks sellele, et esimene ja teine leib nagu öö ja päev välja näevad, on ka maitse hoopis parem. Päris õige ikka veel ei ole ja kuna alustasin pärmiga on selle maitset ka ikka tunda... huvitav kas läheb järgmiste kordadega ära... ja kui jääbki, siis selle ajani, kuni keegi päris juuretise toob, ajab asja ilusti ära.

5 comments:

Murks said...

Ooo, pildi peal näeb su vormileib küll päris kobe välja - mõnusalt pooriliseks kerkinud, vaata, et isegi liiga.
Hakkasin selle juuretise saatmise peale mõtlema, etkui bussiga tullakse, siis see võib seal päris mitu korda plahvatada :)
Aga, igatahes, võib ju saata ühe juuretise, mille vajadusel võib poolas kraavi vistata ja ühe juuretiseleiva, sellest, veest ja rukkijahust saab ka kena juuretise hakkama panna.
Päikest!
Murks

irmz said...

Tallinnlased tulevad ka lennukiga, aga ei tea kuidas see end r6humuutuse olukorras yleval peab.

veronn said...

Kuulge-kuulge!
Mul on ka hull musta leiva isu. Oleme siin kyll leidnud mingisugust mustemapoolset leiba aga see on vist tegelikult ikkagi p2rmileib olnud. Igatahes maitseb valesti. Aga siit ka kysimus, et kas seda juuretist saab ka kuidagi mittemillegist (loe ilma 6ige musta leivata) alustada? Head ideed ja viited teretulnud:)

irmz said...

Vähemalt rukkijahu seal järelikult müüakse, nii et algus on hea. Tegelt peaks saama päris lihtsalt: segad rukkijahu miski hapendatud piimatootega ära, parajalt vedelaks massiks, ja siis muudkui ootad (segada võib ka vahepeal vist). Valmis peaks olema siis, kui on ülesse kerkinud ja jälle alla vajunud. Hea on panna toidukile alla kaussi, siis ei teki koorikut peale. alustuseks segasin rukkijahu, actimeli, pärmi ja mingi igikaua säiliva pärmipõhise saksa rukkileiva viilu, viimase küll rohkem moepärast, vaevalt et ta asjale midagi kaasa aitas. Kerkis küll nii mis kole (nagu pildilt näha), aga seda tänu pärmile ja leiva maitse oli ka vastikult pärmine ja veel üldse mitte hapukas. Kuskilt olen lugenud, et piimatoote asemel võib panna riivitud õuna (või pane mõlemat, on kindel värk :P).

Pärast teist leivategu panin taigna nädalaks-kaheks kõrgkülma, sest polnud aega tegeleda. Pärast sulatasin ülesse ja üritasin kergitada, aga mitte ei kerkinud, alles ahjus kerkis ja leib läks pealt lõhki, aga maitse oli juba nagu päris ja pärmist ei märkigi. Juuretis aga hakkas peale seda leivategu elama ja kerkis nagu põrguline. Nüüd ongi jälle läbi sõtkutud ja koos igasugu seemnete, köömnete ja veidi soolaga maitsestatult vormis kerkimas. Paari tunni pärast ütlen, kuidas seekord välja tuli. Lootused on igatahes kõrged.

Loo moraal: sega ülaltoodud asjad kokku ja vaata mis saab, suht suure tõenäosusega läheb taigen ilusti hapuks nii kahe kolme leivateo pärast. Ja kui alul ikka üldse ei taha kerkida, siis natuke (!) pärmi sellele osale, mis küpsetamisele läheb kah vast ei tapa. Siis kui juuretis sisse töötatud saab juba ilma hakkama (tundub). Ja veel, juuretisele paistab meeldivat, kui talle aeg ajalt natuke mett (või suhkrut) ja tiba soola anda.

Head katsetamist ja anna teada kudas läheb sellega.

irmz said...

Näe, läks leivajutuks, siis pisut veel uudiseid rindelt: viimased kaks korda on leib nii hea tulnud, et sulab suus ja tuli veel üks vorm juurde osta, sest muidu sai kohe otsa... ja kui juba ämm ka kiidab, siis peab ju hea olema :) Tehnilise poole pealt: ilma pärmita, köömnete, linaseemnete, kõrvitsaseemnete, sihvkade ja seesamiseemnetega... nämm!