... aga mitte selline nagu Eestis... lihtsalt kirsid hakkavad läbi õitsema ja valged õielehed katavad talvega veelgi augulisemaks muutunud asfalti. Hommikuti on vahel autoklaasidel valge härmakiht ja pärastlõunal vilistab tuul ning kogunevad kurjakuulutavad pilved, aga äikest on olnud ainult korra ja sedagi ilma müristamata. Ja vihma ei saja, on lihtsalt selline pilvealune pildistamisilm (aga fotoka olen siiamaani raevuka järjekindlusega koju unustanud). Roosad kirsid on veel täies õies ja sama lugu on magnooliatega: valged närbuvad ja roosad alles alustavad.
Täna käisime oma tulevase kodu krundil. Ploomipuud olid kõik peale ühe maha võetud, et majale ruumi teha. Murdsin mõned veel närbumata oksad vaasi: hea hommikul ärgates vaadata. Lisaks sellele käin linnast välja sattudes nina maas, et kindlaks teha, kas ehk just seal ei ole paraja konsistentsiga savi, et säilitada midagi ehtsat ses american dream elus, millesse kogemata sattusin. Ainult et kui siin ehitatakse nii nagu ehitatakse, siis kuidas on võimalik uskuda, et põrandaküttetorud tegelt ka sinna saavad kuhu vaja ja ma juba kujutan ette kuidas üks närviline naisterahvas karja meeste kallal tänitab, et nad oma tööd korralikult ei tee... ja mis need tüübid sellest peavad... viimastel päevadel igatahes olen sattunud google'i SketchUp-i sõltuvusse ja selle abil laheneb ehk ka pikalt piinanud probleem, kas peldikupott sai ikka õigesse kohta. Ja olles Razi juba üsna hämmingusse ajanud sellega, et ma ainult sellele mõtlen, kuidas kõik majas olema peab ja kuidas seda saavutada, püüan end tagasi hoida ja kirjutan hoopis.
Muu koha pealt: peale pikki otsinguid Rumeenia kaubandusvõrgus õnnestus lõpuks ühe norra tüdruku abil tuvastada üks health shop, kus müüakse rukkijahu (3 RON/kg). Kõikide eelduste kohaselt ei tule leivateost midagi välja, sest: 1. mingit korralikku leiba alustuseks ei ole, ainult miski saksa igikaua säiliv ja pärmi baasil tehtud plönn (paar päeva tagasi Berit küll pakkus eesti seemneleiba aga siis tundus jahu leidmine ilmvõimatu); 2. me gaasipliidi ahju temperatuur on absoluutselt kontrollimatu ja seni on õnnestunud ka kõige lihtsamad koogid ära kõrvetada; 3. tavaliselt söögiasjad mul lihtsalt ei tule välja. 4. aga julge pealehakkamine on pool võitu, eksju...
Muidu läheb niimoodi, et tahaks ainult magada ja kui kohvi ei saa, siis ei lähe kohe üldse kuidagi. Aga elame veel ja kunagi saab kevadväsimus ka läbi, eks.
Täna käisime oma tulevase kodu krundil. Ploomipuud olid kõik peale ühe maha võetud, et majale ruumi teha. Murdsin mõned veel närbumata oksad vaasi: hea hommikul ärgates vaadata. Lisaks sellele käin linnast välja sattudes nina maas, et kindlaks teha, kas ehk just seal ei ole paraja konsistentsiga savi, et säilitada midagi ehtsat ses american dream elus, millesse kogemata sattusin. Ainult et kui siin ehitatakse nii nagu ehitatakse, siis kuidas on võimalik uskuda, et põrandaküttetorud tegelt ka sinna saavad kuhu vaja ja ma juba kujutan ette kuidas üks närviline naisterahvas karja meeste kallal tänitab, et nad oma tööd korralikult ei tee... ja mis need tüübid sellest peavad... viimastel päevadel igatahes olen sattunud google'i SketchUp-i sõltuvusse ja selle abil laheneb ehk ka pikalt piinanud probleem, kas peldikupott sai ikka õigesse kohta. Ja olles Razi juba üsna hämmingusse ajanud sellega, et ma ainult sellele mõtlen, kuidas kõik majas olema peab ja kuidas seda saavutada, püüan end tagasi hoida ja kirjutan hoopis.
Muu koha pealt: peale pikki otsinguid Rumeenia kaubandusvõrgus õnnestus lõpuks ühe norra tüdruku abil tuvastada üks health shop, kus müüakse rukkijahu (3 RON/kg). Kõikide eelduste kohaselt ei tule leivateost midagi välja, sest: 1. mingit korralikku leiba alustuseks ei ole, ainult miski saksa igikaua säiliv ja pärmi baasil tehtud plönn (paar päeva tagasi Berit küll pakkus eesti seemneleiba aga siis tundus jahu leidmine ilmvõimatu); 2. me gaasipliidi ahju temperatuur on absoluutselt kontrollimatu ja seni on õnnestunud ka kõige lihtsamad koogid ära kõrvetada; 3. tavaliselt söögiasjad mul lihtsalt ei tule välja. 4. aga julge pealehakkamine on pool võitu, eksju...
Muidu läheb niimoodi, et tahaks ainult magada ja kui kohvi ei saa, siis ei lähe kohe üldse kuidagi. Aga elame veel ja kunagi saab kevadväsimus ka läbi, eks.
4 comments:
Nähhh... Timisoaras on ikka oluliselt soojem, kui meil Clujis, sest siin küll veel üski puu ei õitse :(
... ja gaasipliidile veenõu põhja ja temperatuur suht madalaks ;)...hakkan juba nende hingeelule pihta saama :p
Leivateost!
Saab ka ilma juuetiseta juuretist alustada. Pead panema soojast keefirisegusest veest (võib ka olla lihtsalt vesi, aga hapu keefir kiirendab protsessi) ja rukkijahust tehtud pannkoogitaigna paksuse taigna sooja kohta seisma. Kolme päevaga peaks olema juuretis valmis.
Kui tahad võin sulle suvel pulmakülalistega juuretist saata - teen ca korra paari nädala jooksul ise leiba mis ülihää :P
Päikest!
Murks, kes Numtsiku kaudu su blogi avastas :)
nii on, täna pidi kõik vatid seljast kraapima ja särgiväel linna väisama :) nädalavahetuseks jäeti üksi koju, nii et kui ilm vähegi peab, saab fotoreportaazi ka siia ülesse.
aitäh leivategijatele-asjatundjatele... ja kindlasti oleks huvitet ühest sissetöötatud juuretisest, eriti juhul kui mu oma numpsik seks ajaks pole jalgu alla võtnud ja leiva moodi leiba tegema hakanud. praegu on selline kena kohev, lausa kausiääreni... aga pärmi abiga, mida oli soovitatud toidutare foorumi leivajuuretise postituses... kui homseks on alla langenud, mis pidada märgiks olema, et on valmis, siis käärin aga käised ülesse ja hakkan värisevi käsi taigent sõtkuma. pinge kasvab, pinge kasvab...
Post a Comment