Tegemised

Kui Razi eile lõuna ajal korra kodunt läbi astus, leidis ta eest ühe parasjagu sassis juustega koduperenaine-wannabe, kes higipiisad otsa ees ja lõõskava päikese kiuste aknaid küüris... ja seejärel vannituba... ja siis kogu korteri põrandaid... ja suppi keetis... ja lilled ära kastis ja... ühesõnaga, you get the message...

Kogu selle küürimise-kokkamise juures oli kogu aeg tunne, et täna ei ole mingeid kohustusi peale rumeenia keele tunni (millesse ma lõpuks loomulikult ikka ei jõudnud) ja tantsutrenni (sest peab ju pulmadeks valsi ära õppima)... See, et kella ühe paiku öösel karaokebaaris äkki pähe kargas, et oli ju veel ka programmeerimise praktikum, kuulub juba rubriiki vastutustundetu esmakursuslane.

See eest olin täna täie kohaga tudeng, 8 tundi järjest... Siin on iga loeng 2x50 minutit. Kui neid juhtub järgemisi neli olema, siis on üsna tüütu, et vahepeal jõuad äärimisel juhul alla kohvi ostma ja siis jääd ka loengusse hiljaks. Aga samas, kui loengu aega efektiivselt ära kasutada ja oma pinginaabriga salamisi erineva disainiga lennukeid voltida, siis jõuab need vaheajal kolmanda korruse aknast välja küll lennutada. Kuigi see võib ka kurjalt kätte maksta. Ühed kursavennad pandi nimelt tagapingis vaikselt teise aine jaoks graafiku joonistamise pärast õppejõu laua taha istuma ja kirjutama kirjandit, milles tuli ära argumenteerida kolm punkti:

1. Ma saan aru, et käitusin valesti ja miks;
2. Mul on kahju, et ma nii tegin;
3. Luban, et enam seda ei juhtu...

Ja antud kirjandi punktid, hinnatuna sellesama õppejõu poolt, kes sellise karistusmeetodi välja mõtles, moodustavad kolmandiku tüüpide eksamihindest. Näide sellest, et liigne matemaatika võib aju kahjustada, nii et lähen nüüd ettevaatuse mõttes parem jalkat mängima...