... on siin oodatult kehvapoolsed: ilma pabertaskurätikuteta kodust lahkumine pole hea mõte ja prill-laudadest võib enamasti vaid unistada. Aga asi, mis mind enam hämmastas, oli see, et peaaegu ühelgi kabiinil ei ole lukku ega riivi. Mitte, et katki oleks vaid lihtsalt pole mõeldudki sellele. Ja seda mitte mõnes juhuslikus nurgataguses kohas vaid isegi üsna arvestatavates kohvikutes. Üsna ebameeldiv igatahes koogutada kuskil pikas koridoritaolises peldikus, kus ukseni on kaks meetrit maad ja loota, et keegi koputamata sisse ei astu. Siiani pole veel juhtunud...
Aga Timisoaras on ka Iulius Mall, kõige lahedama sisekujundusega ostukeskus, mida siiani olen näinud. Ja sealsed peldikud on omaette kunstiteos, vast võrreldavad KUMU omadega. Tjah, nagu siin kombeks, on kõik ühest küljest nii maha jäänud ja tagurlik, samas aga leidub väga lahedaid pärle.
1 comment:
Kujutan imehästi ette!
Tavaliselt oli koolis nii, aga vetsuruum oli pisike.
Post a Comment